Endel
nelikümmend
täis
ega muidu nõnda trotuaaril
lihtsalt täna nõnda läin'd
rohkem jõudu
muidu ikka koju läin'd
ootab nainegi ja koer ja puha
ja päike praeb kõik see aeg
Endel pole mingi paat
käidud teatriski on loetud kordi
süütult lipsu peale vaat'
nõrgub sülge
õndsas rentsliunes saab
ainult tema teada armastuse värvi
ja päike praeb kõik see aeg
hallid päevad
kui vaid püüad küll nad kirkaiks läevad
homme
see alles on homme
hallid päevad
hinge unistustest augud jäävad
kuid kui polekski neid
soove mustmiljoneid
ei siis viitsikski oodata homset

kõigil kuskil oma saar
vääramatult tarvis lõpuni on minna
sinna kui kord kaineks saab
saab kindlalt
huulil naeratuse kaar
püüdis tõusta aga pump jäi kinni rinda
sai läbi aeg
enneaeg